Lühitutvustus

Mina olen Suure- Jaani Kooli 8. klassi õpilane Iiris. Ma teen kooliprojektiga seoses tutvustuse kõrbest.

Kõrb on viljatu maa- ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes(külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Pinnakatte järgi jagatakse kõrbed kuueks: liivakõrbed, klibukõrbed, kivikõrbed, soolakõrbed, savikõrbed, lössikõrbed. Maavaradest leidub seal naftat ja maagaasi.

Miks kõrbed tekivad?

Enamus kõrbed on tekkinud õhumasside liikumine tagajärjel.

NT vihmavarju efekt- tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles ning jahtub. Õhumassis olev liigne niiskus ja ülejääk sajab maha vihma või lumena. Teisel pool mäetippu hakkab õhumass laskuma ja soojenema. Nüüd suudaks ta hoida endas rohkem vett ning võtab seda juurde ümbritsevast keskonnast. Selle tagajärjel kuivab ümbruskond ja tekibki kõrb.