Inimtegevus+ keskkonnaprobleemid

Inimtegevus

Kõrbealad on hõredasti asustatud, sest kõrbetes on vähe vett ja toitu ning kliima on soe ja kuiv. Kõrbetes elavad rändava eluviisiga karjakasvatajad- nomaadid. Koos karjaga otsivad nad värsket rohtu ja vett. Kasvatavad peamiselt lambaid, kaameleid ja hobuseid. Peatuspaigas pannakse üles telk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised telgid kaitsevad nii külma kui kuuma eest, neid on lihtne kokku panna ja uues kohas jälle püsti panna. 

Oaasides on asustus tihe, sest seal saab kasutada vett maade niisutamiseks. Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju.

Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid.

Keskkonnaprobleemid

Järjest tugevnev inimmõju on ohtlik kõrbe ja poolkõrbe loodusele. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel kõrbealad pidevalt laienevad. Kariloomad sõtkuvad peatuspaikades ja joogikohtades ära taimestiku. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel. Kokkuvõttes liigub Sahara kõrb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole.

Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Veel võib see rikkuda vihmade süsteemi. Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. 

Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud ning kahaneb jätkuvalt.

Kasutatud kirjandus: 
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm#Keskkonnaprobleemid