Kliimavööde+ geograafiline asukoht

Kõrbevöönd on loodusvöönd, mis paikneb parasvöötmes ja troopikavöötmes poolkõrbe- ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöötme vahel.

 Kõrbed on märgitud kollasega.

Kõrbed on levinud troopikas kolmekümnendal laiuskraadil nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ning kõrbed võivad tekkida ka mäestike tuulealustele külgedele nt Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu on niiskusel raske ligi pääseda. 

Kõrbekliima on äärmiselt kuiv, seega õhuniiskuks on väga madal.

Kõrbetes sajab väga harva ning korraga väga vähe. Vahepeal võivad olla mitmed põuaaastad. Kuid kohati võivad olla paduvihmad, millest võivad tekkida tulvaveed. 

Kuna maa ei ole kaetud taimestikuga, vaid liivaga, siis tänu tuulele tekivad kõrbetes tolmu- ja liivatormid. 

Tänu liivatormidele tekivad kõrbetes suured liivaluited.

Kõrbete põhitüüpe kliima iseloomu järgi on neli:

 Külmakõrbed

Kuumakõrbed (Põhja- Ameerika kõrbed ja poolkõrbed, Kesk- ja Lõuna- Ameerika kõrbed, Etioopia, Austraalia ja Aasia lõunapoolsetes riikides asuvad kõrbed. Üldiselt on soe, eriti palav on suvel ning talvel võivad esineja väikesed sajuhood. Päevased temperatuurid on tänu vähesele õhuniiskusele kõrged. Vihma sajab väga vähe või väga lühikest aega pikkade põuaaegade vahel. Vahel võib vihma sadada nii, et vihm aurustub enne maapinnani jõudmist ära. 

Poolkõrbed (osa Põhja- Ameerika kõrbetest, Venemaal, Euroopas ja osa Aasia kõrbetest. Suved on pikad ja palav ning talvel sajab, kuid vähe.

Rannikukõrbed (osaliselt Atacama kõrbes Tšiilis)-  mõõdukalt pikk soe suvi, millele järgneb külm talv

Igal kõrbetüübil on omad iseloomulikud ilmastiku tingimused, mis üldjoontes on siiski sarnased. Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena, kusjuures nad on jaotunud aastas teatud perioodidesse. Enamasti sajab talvel. Vihmahood on tihti lühikesed kuid see-eest väga tugevad rajuhood. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tšiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Ka Sahara kõrbes sajab alla 150 mm/a. Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem – pea 280 mm/a.

Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 ^oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 – 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Vesi peegeldab ja neelab päiksevalgust ning energiat, mis Päikeselt tuleb. Öösel vabaneb soojus veest ja soojendab ümbrust. Teistes bioomides võib õhuniiskus olla 80% ja rohkemgi ning õhus olev veeaur tasandab öise ja päevase temperatuuri kõikumise. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi.

KASUTATUD KIRJANDUS- 
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm

https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb

https://en.wikipedia.org/wiki/Desert