Taimestik+ pinnamood

Alad on võivad olla laudsiledad, kuid võivad olla kaetud peenikese kiviklibu või saviga. Iseloomulik tunnus on hõre taimestik, kuna taimedel pole piisavalt vett ja pinnases ei leidu piisavalt toitaineid.

Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus – seda on väga raske saada, sest vihma praktiselt ei saja või sajab liiga vähe. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused:

Läikivad/Hõbedased lehed- peegeldavad osa energiat tagasi

Ebameeldiv lõhn või maitse

Roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed

Lehed väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga- rasvataoline kiht taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse

Kaktustel on lehed taandarenenud, fotosüntees toimub varres

Mõned taimed avavad õhulehed ainult öösiti- aurumine on minimaalne

Maapinnalähedane juurestik- vee kogumiseks, nii saab võimalikult suurelt alalt vett koguda

Volditud nagu lehvik- osad kaktused on volditud nagu lehvik, kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledaks, kui vesi ära tarbitakse, tõmbub taim kurruliseks tagasi

Lihakad varred- sisaldavad suurel hulgal vett, mida taim kasutab kõige kuivemal ajal

Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied.

Saguaaro kaktusel on kurrutatud pind, mis aitab rohkem defitsiitset vett koguda ja vajaduse järgi paisuda. Kaetud okastega, et kaitsta end loomade eest. Okastel on teinegi ülesanne - pakkuda varju põletava päikese eest. Osadel kaktustel on okaste asemel pikad peened kiud.

Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest auruv veekadu on väiksem kui õhematest lehtedest. Lehed raviva toimega.

Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitšia. Ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitšia võib elada mitusada aastat ning õitseb vaid korra elu jooksul.

Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks.

Kliimavööde+ geograafiline asukoht

Kõrbevöönd on loodusvöönd, mis paikneb parasvöötmes ja troopikavöötmes poolkõrbe- ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöötme vahel.

 Kõrbed on märgitud kollasega.

Kõrbed on levinud troopikas kolmekümnendal laiuskraadil nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ning kõrbed võivad tekkida ka mäestike tuulealustele külgedele nt Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu on niiskusel raske ligi pääseda. 

Kõrbekliima on äärmiselt kuiv, seega õhuniiskuks on väga madal.

Kõrbetes sajab väga harva ning korraga väga vähe. Vahepeal võivad olla mitmed põuaaastad. Kuid kohati võivad olla paduvihmad, millest võivad tekkida tulvaveed. 

Kuna maa ei ole kaetud taimestikuga, vaid liivaga, siis tänu tuulele tekivad kõrbetes tolmu- ja liivatormid. 

Tänu liivatormidele tekivad kõrbetes suured liivaluited.

Kõrbete põhitüüpe kliima iseloomu järgi on neli:

 Külmakõrbed

Kuumakõrbed (Põhja- Ameerika kõrbed ja poolkõrbed, Kesk- ja Lõuna- Ameerika kõrbed, Etioopia, Austraalia ja Aasia lõunapoolsetes riikides asuvad kõrbed. Üldiselt on soe, eriti palav on suvel ning talvel võivad esineja väikesed sajuhood. Päevased temperatuurid on tänu vähesele õhuniiskusele kõrged. Vihma sajab väga vähe või väga lühikest aega pikkade põuaaegade vahel. Vahel võib vihma sadada nii, et vihm aurustub enne maapinnani jõudmist ära. 

Poolkõrbed (osa Põhja- Ameerika kõrbetest, Venemaal, Euroopas ja osa Aasia kõrbetest. Suved on pikad ja palav ning talvel sajab, kuid vähe.

Rannikukõrbed (osaliselt Atacama kõrbes Tšiilis)-  mõõdukalt pikk soe suvi, millele järgneb külm talv

Igal kõrbetüübil on omad iseloomulikud ilmastiku tingimused, mis üldjoontes on siiski sarnased. Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena, kusjuures nad on jaotunud aastas teatud perioodidesse. Enamasti sajab talvel. Vihmahood on tihti lühikesed kuid see-eest väga tugevad rajuhood. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tšiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Ka Sahara kõrbes sajab alla 150 mm/a. Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem – pea 280 mm/a.

Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 ^oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 – 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Vesi peegeldab ja neelab päiksevalgust ning energiat, mis Päikeselt tuleb. Öösel vabaneb soojus veest ja soojendab ümbrust. Teistes bioomides võib õhuniiskus olla 80% ja rohkemgi ning õhus olev veeaur tasandab öise ja päevase temperatuuri kõikumise. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi.

KASUTATUD KIRJANDUS- 
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm

https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb

https://en.wikipedia.org/wiki/Desert

Lühitutvustus

Mina olen Suure- Jaani Kooli 8. klassi õpilane Iiris. Ma teen kooliprojektiga seoses tutvustuse kõrbest.

Kõrb on viljatu maa- ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes(külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Pinnakatte järgi jagatakse kõrbed kuueks: liivakõrbed, klibukõrbed, kivikõrbed, soolakõrbed, savikõrbed, lössikõrbed. Maavaradest leidub seal naftat ja maagaasi.

Miks kõrbed tekivad?

Enamus kõrbed on tekkinud õhumasside liikumine tagajärjel.

NT vihmavarju efekt- tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles ning jahtub. Õhumassis olev liigne niiskus ja ülejääk sajab maha vihma või lumena. Teisel pool mäetippu hakkab õhumass laskuma ja soojenema. Nüüd suudaks ta hoida endas rohkem vett ning võtab seda juurde ümbritsevast keskonnast. Selle tagajärjel kuivab ümbruskond ja tekibki kõrb.