Taimestik+ pinnamood

Alad on võivad olla laudsiledad, kuid võivad olla kaetud peenikese kiviklibu või saviga. Iseloomulik tunnus on hõre taimestik, kuna taimedel pole piisavalt vett ja pinnases ei leidu piisavalt toitaineid.

Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus – seda on väga raske saada, sest vihma praktiselt ei saja või sajab liiga vähe. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused:

Läikivad/Hõbedased lehed- peegeldavad osa energiat tagasi

Ebameeldiv lõhn või maitse

Roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed

Lehed väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga- rasvataoline kiht taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse

Kaktustel on lehed taandarenenud, fotosüntees toimub varres

Mõned taimed avavad õhulehed ainult öösiti- aurumine on minimaalne

Maapinnalähedane juurestik- vee kogumiseks, nii saab võimalikult suurelt alalt vett koguda

Volditud nagu lehvik- osad kaktused on volditud nagu lehvik, kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledaks, kui vesi ära tarbitakse, tõmbub taim kurruliseks tagasi

Lihakad varred- sisaldavad suurel hulgal vett, mida taim kasutab kõige kuivemal ajal

Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied.

Saguaaro kaktusel on kurrutatud pind, mis aitab rohkem defitsiitset vett koguda ja vajaduse järgi paisuda. Kaetud okastega, et kaitsta end loomade eest. Okastel on teinegi ülesanne - pakkuda varju põletava päikese eest. Osadel kaktustel on okaste asemel pikad peened kiud.

Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest auruv veekadu on väiksem kui õhematest lehtedest. Lehed raviva toimega.

Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitšia. Ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitšia võib elada mitusada aastat ning õitseb vaid korra elu jooksul.

Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks.